Kas värske õhk on tähtsam kui vitamiinid?
- Peter Haab
- May 8
- 3 min read
Tõde, mida me sageli unustame
Tarbides tänapäeva meediat, sotsiaalmeediat ja seda, millest inimesed tihti räägivad, siis palju on juttu tervislikust toitumisest, aktiivsest eluviisist, toidulisanditest ja vitamiinidest. Kuskilt aga ei ole väga reklaamitud ega ka räägitud tervise kontekstis sellest, milleta me ei saa elada isegi 3 minutit – õhk.
Me hingame päevas rohkem õhku kui sööme või joome
Toitu tarbime me keskmiselt ~2 kg päevas
Vett joome me keskmiselt ~2–3 liitrit päevas
Õhku hingame sisse 15–20 m³ ehk ~20 000 liitrit päevas
See tähendab, et õhk on suurim „Toitaine“, mis kehasse siseneb.
Millest õhk koosneb?
Meid ümbritsev õhk koosneb ca 78% lämmastikust, 21% hapnikust, 0,04% süsinikdioksiidist ehk CO₂-st, 0,93% argoonist, veeaurust, mis varieerub sõltuvalt temperatuurist ja asukohast ning väikestes kogustes mitmetest gaasidest, tolmust ja bakteritest.
Inimese poolt väljahingatav õhk koosneb seevastu 4-5% süsinikdioksiidist, 16-17% hapnikust, 78% lämmastikust ja väikestes kogustes juba varem nimetatud gaasidest. Lihtne loogika näitab, et inimene hingab sisse hapniku, tarbib seda ja välja hingates eritab keskkonda ligi 100 korda rohkem CO₂, kui oli enne välisõhus.
Kas kõrge CO₂ tase on siis ohtlik?
CO₂ ehk süsinikdioksiid on värvitu ja lõhnatu gaas, mis on atmosfääris looduslikult esinev ja mängib rolli taimede fotosünteesis, seega ümbritseb see meid igal pool. Küll aga on CO₂-l kahjulikud mõjud inimese tervisele, kui tasemed tõusevad liiga kõrgeks. Kuna inimesed veedavad 90% oma ajast siseruumides, siis on ülioluline seal ruumides oleva õhu kvaliteet.
Kui välisõhus on tavaliselt ca 350-450ppm (miljondik osakest) CO₂, suurlinnades isegi üle 500ppm, siis hea ventilatsiooniga siseruumis võiks jääda see tase 1000-1200ppm juurde.
CO₂ tase üle 1000 ppm mõjutab und ja toob kaasa päevase väsimuse, samuti kõrgematel tasemetel väheneb meie sooritusvõime
Uuringud näitavad, et õhu kvaliteet mõjutab meie kognitiivset võimekust, und, tuju ja isegi immuunsüsteemi rohkem kui paljud toidulisandid.
Halb siseõhk langetab keskendumisvõimet kuni 50%
2015.aasta Harvardi ülikooli uuring näitas, et halb siseõhk (kõrge CO₂ ja VOC tase) vähendas töötajate kognitiivset võimekust lausa 50% võrra võrreldes hea õhuga kontoris.
Kuidas siis saavutada puhtamat siseõhku?
Pakun välja 5 praktilist sammu puhtama siseõhu saavutamiseks
Paigaldada ventilatsioonisüsteem või kui see on olemas, siis hoida seda töös. Seejuures tuleb meeles pidada, et ventilatsiooniseade on tehniline seade, mis vajab regulaarset hooldust. Seadme filtreid tuleb vahetada iga kuue kuu tagant või vastavalt filtrite mustumisele
Kui ventilatsiooniseadet või -süsteemi ei ole ning ei ole võimalik seda ka paigaldada, siis Õhuta regulaarselt – eriti hommikul ja enne und
Kasuta CO₂ andurit, mis annab otsest tagasisidet sind ümbritseva õhukvaliteedi kohta ja aitab süsteeme ning õhutamist paremini ja energiasäästlikumalt planeerida. Andreid müüakse tänapäeval paljudes tehnikat müüvates poodides ning nende hinnad on tarbijale üsnagi taskukohased
Väldi lõhnaküünlaid, õhuvärskendajaid ja tugevaid kemikaale
Too tuppa toataimi – näiteks havisaba, tõlvlehik ja kummiviigipuu
Kõige tundlikumad on sisekliima kvaliteedile
Lapsed ja imikud – aju ja hingamissüsteem alles arenevad
Eakad ja kroonilised haiged – madalam vastupanuvõime
Töötajad kodukontoris – tihti 8–10 tundi ühes ruumis
Allergikud ja astmaatikud – sümptomid süvenevad kehva õhuga
Kokkuvõtteks tuleks öelda, et õhk = nähtamatu vitamiin
Nagu juba alguses ütlesin, siis on inimese jaoks olulised nii tervislik toitumine, aktiivne eluviis kui ka vitamiinid, kuid puuduv või saastunud õhk mõjutab keha koheselt. Hea õhk toetab kõiki kehaprotsesse: aju, immuunsüsteemi, seedimist ja und. Seetõttu võiksime rohkem rääkida igas meediakanalis sellest nähtamatust vitamiinist, ehk õhust.
Soovitus: Võta iga päev hetk, et küsida:"Kas mul on, mida hingata?"
Comments